Vormsi saar

Vormsi (rootsi keeles Ormsö) on 93 km² suurune saar Läänemeres. Esmakordselt on Eesti suuruselt neljandat saart ürikutes mainitud 1391. aastal. Saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi, kuid legendi kohaselt sai Vormsi oma nime Islandilt pärit viikingilt Orm ja tõlkes tähendab see Madu. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada, kuid tõenäoliselt liikus rootslasi Eesti rannikul juba 13. sajandi keskel. 1934. aasta rahvaloenduse andmetel elas saarel 2393 rootslast ja 122 eestlast. 1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi: peaaegu kogu elanikkond lahkus Rootsi.

Praegu on saarel püsielanikke paarsada. Vormsi võib jaotada kaheks: idaks ja lääneks. Idapoolsetes külades elasid kalurid ja vaesem rahvas. Nendeks küladeks on Sviby, Hosby, Söderby, Norrby, Diby ja Rälby. Viimased kolm on ühed paremini säilinud külad saarel. Vormsi kiriku juurest saab minna jõukamale lääneringile, kus elasid laevaomanikud. Siin asuvateks küladeks on Håkabackani, Borrby, Kärrsläti, Saxby, Förby, Fällamas ja Suuremõisa.

Vormsil on palju eriilmelisi maastikuvorme: väikesed järved, rabad, ranna- ja puisniidud, metsad. Lisaks rahulikule ja omaette looduses kulgemise võimalusele on umbes 3000 aastat tagasi merest kerkinud saarel ka mitmeid ajaloolisi vaatamisväärsusi:

  • Maailma suurim rõngasristide kogu.
  • Sviby talumuuseumis saab tutvuda rannarootslaste eluoluga
  • 14. sajandist pärinev Püha Olavi kirik Hullos asuv õigeusu kirik, mis praegu on kahjuks varemetes
  • Suuremõisas asuvad mõisakompleksi ja Hollandi tüüpi tuuliku varemed
  • Vormsi tuletorn ehk Saxby majakas ehitati 1864. aastal. Tuletorni lähistel metsas on osaliselt säilinud ka 20. sajandi algusest pärineva Peeter Suure merekindluse rajatisi.
  • Vormsi keskosas asub Prästvike järv, mille põhjaosas on rohkelt allikaid.
  • Huitbergi paekühm, kus samblavabadel kohtadel on näha kivistisi
  • Eriilmelised rannad, rändrahnud jpm

Praegu on Vormsi eelkõige just puhkekoht, kus tootvat tööstust on väga vähe. Vormsi valla üheks prioriteediks ongi just turismivaldkonna infrastruktuuri arendamine, et pakkuda saare külalistele järjest paremat teenust.